Category Archives: UUDISED

Informal Gate Mentoring projekti tulemused ja lõppväljudid

Sotsiaalvõrgustik informaalsetele mentoritele on loodud Facebooki (FB) baasil (kasutame lehte Informal Gate Mentoring). Otsustasime FB kasuks, sest tegu on kasutajasõbraliku, ligipääsetava ning laialt levinud sotsiaalvõrgustikuga, millel puuduvad piirangud, mis oleksid kaasnenud algselt planeeritud tarkvaraga.

EL-ülene võrgustik on algse projektimeeskonna poolt loodud ning oleme valmis sellesse kaasama ka teisi osapooli, kasutades selleks nii projekti FB lehte kui ka kodulehte pikema aja vältel. See annab rohkematele inimestele erinevatest EL riikidest võimaluse huvi korral kontakteeruda ning infot jagada.

Rahvusvahelise mentorluse struktuur on üldjoontes paika pandud ning see baseerub partnerite omavahelisel nõusolekul ning kokkuleppel selle rakendamiseks vajaduse korral.

Õppimisringide jaoks kasutame samuti IGM FB lehekülge. Otsustasime kasutada Internetipõhist lähenemist, sest treeningmaterjali piloteerimine leidis aset eri riikides erinevatel aegadel ning sellist lahendust kasutades oli võimalik infot vahetada pikema aja vältel paaritunnise kohtumise/Skype-kohtumise asemel.

Eluratta nimeline tööriista kasutatakse nii mentorlusprotsessi alguses kui periooditi selle edenedes, et mõõta osalejate arengut.

Välja on töötatud nii treeningstruktuur, treeningmaterjal kui ka koduleht, mille kaudu on võimalik projekti kohta infot saada ning meeskonnaga kontakteeruda.

Projekt lõppes 2013 aasta septembris.

Uudise lisas: Keili Kollamaa

 

Koolitusmaterjalide kohta saab infot crimeless@crimeless.eu

Projekti koduleht on: http://www.igm4u.net/

 

Projekt on saanud toetust Elukestva õppe programmist >>


 

 

 


Muudetud: 2013-12-05 09:46:16

Naasmiskonverents 18.10.2013 Naasmiskonverents.doc

 

Euroopas on suurenenud erinevad ränded: töömigratsioon, õpiränne, missioonidel osalemine. Siirdumistega ühest kogukonnast teise kaasnevad kriisid ja kohanemisraskused. Erinevad taustsüsteemid toetavad või ei toeta naasmist. Naasmiskriisiga seisavad silmitsi vanglast vabanejad, kes ei ole ette valmistatud eluks vabaduses, posttraumaatilist stressi kogevad kaitseväe võitlejad, võõras elukeskkonnas töötanud misjonärid, pikka aega välismaal töötanud mehed ja naised. Soovin juhtida avalikkuse tähelepanu naasjate kohanemisraskustele, suurendada mõistvust ja hoolivust ühiskonnas, kaasata vabaühendusi ning teha praktilisi ettepanekuid avaliku sektori asutustele. Selleks korraldab BKI koos mõttekaaslastega Naasmiskonverentsi 18.10.2013 Tallinnas, Toompea 3, algusega kell 10.00 Konverentsi avab riigikogu eesistuja Ene Ergma. Tule ja mõtle meiega kaasa eemalviibimise, tagasitulemise ja ellujäämise teemadel.

Konverents on osalejatele tasuta ja päevakava lisatud manusena.

 

Registreerumine: diakoonia@eelk.ee.

Uudise lisas: Keili Kollamaa.

 

 


Naasmiskonverents.doc

Muudetud: 2013-10-06 23:14:22

EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS ON SEISUKOHAL, ET VÄHEMALT 25 AASTA MÖÖDUMISEL TULEKS ELUAEGSELT VANGISTUSSE MÕISTETUD ISIKU KARISTUSE PÕHJENDATUST UUESTI HINNATA.

EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS ON SEISUKOHAL, ET VÄHEMALT 25 AASTA MÖÖDUMISEL TULEKS ELUAEGSELT VANGISTUSSE MÕISTETUD ISIKU KARISTUSE PÕHJENDATUST UUESTI HINNATA.

Vinter jt vs Ühendkuningriik, Suurkoja otsus 09.07.2013, avaldused nr66069/09, 130/10, 3896/10

Eesti Vabariik on kahetsusväärselt ainus riik Euroopas, kus võimalikku vabastamist ei võeta arutusele enne 30 aasta möödumist karistuse kandmise algusest. Teise erandina mõjub hirmutavalt Holland, kus vabanemisvõimalus puudub. Eestkosteorganisatsioon Council for the Administration of Criminal Justice and Protection of Juveniles hindab olukorda Euroopa Nõukogu soovituste ja Euroopa Liidu tavadega vastuolus olevaks ning on teinud ettepaneku ennetähtaegse vabastamise seadustamiseks (Barendrecht 2008).

Põhjamaades on ennetähtaegse vabanemise võimalus 9 – 12 aasta möödumisel süüdimõistmisest, Rootsis kaotati eluaegne vanglakaristus ning mindi üle tähtajalisele vangistusele ülemmääraga 18 aastat. Islandi seadus võimaldab küll mõista eluaegse karistuse, aga seda võimalust ei ole kasutatud alates 1940. aastast. Poolas ja Lätis on vabanemisvõimalus 25 aasta järel.

Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut on teinud ettepaneku kehtestada eluaegse vangistuse pikkuseks maksimaalselt 25 aastat ning võimaldada esmakordselt karistatutel taotleda ennetähtaegset vabastamist 15 – 18 aasta möödumisel, korduvkurjategijatel hiljem. Nimetatud ettepanek tehti EV Justiitsministeeriumile peale eluaegse karistuse teemadel läbiviidud rahvusvahelist konverentsi, mis toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu abil Tallinnas 16.10.2008. 

Eluaegse ja pikaajalise vangistuse osakaal näitab kasvutendentsi kogu maailmas ja nii ka Euroopa Liidus. Sellega kaasnevad kinnipeetavate vananemine, vaimse ja füüsilise tervise halvenemine ja ravile, rehabilitatsioonile ja abivahenditele  tehtavate kulutuste kasv riikide eelarves. Ka Eesti vanglasüsteemis tuleb ette näha geriaatrilise kompetentsi, erivarustuse ja medikamentide ning ehituslike meetmete vajalikkust. Inimlikum ja praktilisem on kaotada eluaegne vangistus ning oluliselt vähendada pikaajalise vangistuse osakaalu.

 


Informal Gate Mentoring projekti edenemine

2.-3. juulil leidis Inglismaal, High Wycombe Environment Centre"s (keskkonna-keskuses) aset Informal Gate Mentoring projekti viimane konverents. Kohal olid Inglismaa, Portugali, Rumeenia ning Eesti esindajad ja kohalikud vanglatööga tegelevad külalised. Tutvustati projekti ning praegust olukorda erinevates maades, räägiti pilootprojektide tulemustest ning edasistest plaanidest. Lisaks viidi läbi erinevaid töötubasid, tutvustamaks käsiraamatus sisalduvaid tööriistu. Tekkis palju põnevaid arutelusid ning loodi nii mõnigi uus kontakt.

Teisel päeval kohtusid projektis osalevate maade esindajad, et rääkida aruandlusest ning leppida kokku projekti edukaks lõpetamiseks vajalikes edasistes ülesannetes.

Uudise autor: Eva Üprus.

 


Inglipuu projektist ajakirjas "Kristilik kasvatus" (nr.1,2013)

Imed ja Inglipuud

Kui esimest korda Prison Fellowshipi Angel Tree programmist kuulsin, ei olnud ma veendunud, et selle abil oleks võimalik mingit sisulist muutust esile kutsuda. Arvasin, et see on lihtne projekt, mida läbi viia, aga ei uskunud, et tegevus üle ühe jõuluaja kestaks. Siiski toimub Inglipuu järgmisel aastal juba viiendat korda.  Projektimeeskonna võib lugeda üles ühe käe sõrmedel. Need on inimesed, kes tegevusega püüavad pisutki vähendada seda lõhet, mis on tekkinud kinnipeetava ning tema lapse vahele. Meie Inglipuu-aastate sisse on mahtunud palju üllatusi, emotsioone ning muutusi. Seda nii programmis eneses kui ka osalevates inimestes.

Programmi sisuks on kinnipeetavate lastele jõulukingituste tegemine. Eestis valmistavad kinnipeetavad kingid ise. Materjaliks on talgikivi, millest on võimalik õigete vahenditega kergesti huvitavaid asju meisterdada. Õigeteks vahenditeks on sedapuhku umbes 20 cm pikkused rauast piigi ning viili ristsugutised, millega esmakordselt vanglaväravate läbimine tundus sel hetkel paraja imena.Vanglapersonal oli samuti äraoleval seisukohal. Võis märgata kahtlustavaid, isegi pisut süüdistavaid pilke, mis justkui küsisid: “Mida te ometi mõtlete? Miks te meid segama tulite?“

Siiski nägime ka teistsuguseid pilke. Selliseid, mis vaatasid armastavalt oma kätetööd. Selliseid, mille suunajad mõtlesid murelikult, kas saavad hakkama. Need olid meeste pilgud, kes olid vangis olnud aastaid ning mitmed neist on ilmselt tänagi seal. Mõned neist olid eluaegsed vangid, kelle vabastamistähtaeg on teadmata kõigile. Nad kõik on lõigatud ära tavapärasest keskkonnast ning oma peredest ja sunnitud elama oma elu reeglite järgi, mis ei ole nende enda loodud. Neilt on võetud ära võimalus otsustada, sest minevikus on nende tehtud otsused valed olnud. Nad on tätoveeritud ja lihastes, neil puudvad mõned hambad ning nad kannavad vale tugevusega prille, nende riided on küll ühesugused, kuid nad on pidevalt valmis oma positsiooni kaitsma- natuke nagu metsloomad džunglis. Nad on aga siiski inimesed ja sellistel hetkedel võib märgata, kui haavatavad me tegelikult oleme.

Mehed jutustasid, kuidas lapsed neid kodus ootavad. Kuidas nad telefonis juba ütlesid, et saadavad kingituse ning kui elevil lapsed on. Nad ei rääkinud sellest, kui elevil nad ise on, et lapsele midagi anda saavad, aga kõike ei peagi välja ütlema. See tunne peegeldus igas nende pilgus, millega nad oma kingitust vaatasid, igas mõttepausis, mille nad oma töös tegid. Pole küll eriline ime, et vanemad oma lastest hoolivad, kuid kinnitust näha on imeline sellegipoolest.

Järgnevatel aastatel oleme kohtunud kokku veel ligi 30 mehega. Kingitused on erinevad, kuid pilgud üsna sarnased. Ei ole võimalik lõhkuda sidet vanema ning lapse vahel. Seda on võimalik suruda sügavale peitu, et lahusolek nii valus ei oleks, aga kui need kanalid hetkekski avada, näeme seda taas. Kogu seda valu ja samuti ilu.

Sel aastal võtsime eeskuju Costa Rical loodud projektist, mille nimi tõlgituna on Jutusta mulle. Lisaks meestele kaasasime nüüd projekti ka naised. Noortefondi toetusel andsime kuuele naisele võimaluse oma lastele muinasjuttu lugeda. Mitte küll tema voodiäärel istudes, aga siiski. Salvestasime kõik jutustused, töötlesime heli ühtlaseks, lisasime muusikat ning natuke kommi ja toimetasime emade sõnad mp3-pleieritel lasteni.

Hoolimata Costa Rica projektijuhi hoiatustest oli protsess minu jaoks siiski oodatust palju emotsionaalsem. Ja mitte ainult minu jaoks. Osalevad naised olid algusest peale pisut ebakindlad, kuid esmalt pigem tehnikakartusest. Olles aga ruumis maha istunud ning veidi vaikuses juttudega tegelenud, hakkasid tekkima esimesed pisarad. Seejärel tõusis esimene naine, kes ütles, et ta ei suuda seda teha. Siis teine…

Lindistamine oli nende jaoks emotsionaalselt kohutavalt ränk. Mõtted läksid lastele ning eelnevale elule. Üks naine rääkis, et tahab jutustada lugu oma lapselapsele. Algul valis ta muinasjutu Okasroosikesest, sest see olevat tüdruku lemmik. Mõne aja pärast mõtles naine ümber, valis teise, lühema, sest tundis, et ei ei pea vastu. Lapselaps arvab, et tema vanaema reisib ümber maailma, külastab toredaid kohti ja tuleb varsti koju, kott fotosid ning süda seiklusi täis. Kuidas siis seletada, miks nii sageli telefonikõne pisaratega lõpeb? Üks neiu jutustas oma viiest lapsest, kes elavad lastekodus ning kellest osadega tal rääkida ei lubata. Ta helistab ning saab erinevaid vastuseid. Ta ei mõista, mida ta tegema peaks ega tea, mis saab siis, kui ta vabaneb. Neiu ei saa aru, kas lapsed on veel tema omad või on hooldusõigus ära võetud. Tema on laste oma küll, seda võib näha tema punastest silmadest ning kuulda väriseva häälega loetud ridadest.

Selliseid lugusid on palju, täpsemalt ligikaudu 3278, mis on Eesti tänane kinnipeetavate arv. Vanemad on lastest lahutatud, sageli üsna pikaks ajaks. Arusaadavalt on tähtis, et inimene oma tegude eest ka vastutaks ning kui teod on halvad, ei saa ka järgnev reaktsioon meeldiv olla. Siiski ei tohiks unustada seda, et inimesed ei ole maailmas reeglina päris üksinda. Meil on emad, isad, onud, õed, mõnel meist vanavanemad ning paljudel ka lapsed. Need on inimesed, kes meist hoolivad ning kes meie pärast muretsevad. Need on inimesed, kellest meie hoolime ning kelle pärast muretseme. Need on inimesed, kes ei ole meie valikutes süüdi, kuid kes siiski nende tagajärgi kannatavad. Neist lahusolek ei ole loomulik ning kui see olude sunnil siiski juhtuma peaks, on vajalik, et mõlemal poolel säiliks kindlustunne, et kui see aeg ükskord läbi saab, on teine siiski meie jaoks olemas.

Selleks on vaja suhteid hoida, neid toita. On vaja hoolida ning näidata, et hoolime. Alati ei ole meie tunded teiste jaoks siiski päris iseenesestmõistetavad. Peame neid väljendama ning vahel ka otse välja ütlema. Kui laps kuuleb oma ema häält vaid läbi telefoni, kas see suhe saab siis püsida ning areneda? Kui laps kuuleb isast vaid ema kaudu, kes teda enam armastada ei suuda, kas selline suhe saab üldse tekkida?

Igaüks meist on vastutav oma lähedaste eest. Me ei tohi sealjuures unustada, et meie lähedased on seda ka kellegi teise jaoks. On vajalik, et peaksime kogukonnana alati meeles, kui väga me inimestena tegelikult seotud oleme. Kui väga meie teod ja tegematajätmised tegelikult ümbritsevat maailma mõjutavad ning muudavad. Pidagem siis meeles, et need inimesed, kes on teiselpool trellitatud aknaid ja lukustatud uksi, on samuti inimesed. Nad on samuti osa meie ühiskonnast ning neil on samuti pered, kellest nad hoolivad. Me ei tohi lasta ka neil seda unustada, veel vähem siis nende lähedastel.

Inglipuu on vaid üks võimalus, mille kaudu väljendada oma huvi ümbritseva vastu. Igaüks võib oma vahendid ise valida, kuid huvi peab tundma. Usun, et leides endale sobivaima viisi, suudame aidata ka meie läheduses ekslevatel inimestel tee leida ning sellel püsida.

Teksti autor: Eva Üprus.

 

 

 

 

 


27.03.2013 toimus koolitus "Laste agressiivsus" Tallinnas

27.03.2013 toius Tallinnas Usuteaduse Instituudis koolitus "Laste agressiivsuse kujunemine ja selle tagajärjed".

Osalejad olid aktiivsed ja tekkisid huvitavad arutelud erinevate juhtumite näol. Heaks kogemuseks olid ka Narva koolide spetsialistide mõtted. Koolitusgrupp oli väga toetav ning arutlev.

Tagasiside koolitusele:

Hindan koolitugrupi aktiivsust väga heaks…

Materjalid on väga head ja kinnistavad juttu…

VÄGA HEAD on näited enda kogemustest…

Aktiivne grupp, kõiki haarati loengusse, ei olnud võimalik "viilida"…

Valus ja huvitav teema, kõikidel on asjast rääkida…

Võimekas lektor, hoiab inimesed ohjes…

Kõik oli väga oluline ja huvitav, kuna oli palju reaalsust, mitte ainult teoreetiline loeng…

Sain palju teadmisi ka grupiliikmetelt…

Suur tänu! Kõik oli väga huvitav ja meeldis…

Huvitav oli kuulata erinevaid juhtumeid, hea vaheldus tavalisele tööpäevale…

Kasulik oli vahetada mõtteid ja kogemusi…

Hea õhkkond vabaks suhtluseks…

Grupp oli aktiivne ja võeti piisavalt sõna…

 

Koolitaja Keili Kollamaa tänab kõiki osalejaid, ka Narva koolist tulnud spetsialiste, kelle kogemused rikastasid koolitust. Samuti lastekaitsetöötajad, kes igapäevaselt puutuvad kokku probleemsete perekondadega.

Pilte koolitusest saab näha albumist.

Uudise lisas: Remet Rander

 

 


9.04.2013 toimus sisekoolitus Eidapere koolis

9.04.2013 toimus Agressiivsuse Leevendamise Treeningprogrammi "Bumerang" rühmajuhtide koolitus Eidapere Koolis.

Koolitusgrupp oli väga üksteist toetav ja pikka töökogemust omav. Kokku osales koolitusel 9 personali töötajat, kellest üks viib läbi ka ALT programm "Teine Tee" 3-5  klasside õpilaste seas.

Tagasiside koolituselt:

Grupi aktiivsust hindan heaks…

Kõik meeldis väga, aitäh!

Ajaliselt oleks võinud olla pikem, et kõike rahulikumas tempos arutada…

Koolitus oli huvitav, lektor emotsionaalne, selgesti sõnastatud…

Väga mõnus koolitus, koolituks veel sarnasel teemal…

Väga tore koolitus. Ajaliselt oleks võinud pikem olla, et oleks saanud veel rohkem praktilisi harjutusi ise läbi teha…

Kahjuks oli hommikul tööpäev ja väsimus andis veidi tunda…

Koolitus asjalik, koolitaja tore ja rõõmsameelne…

Palju mõtlemapanevaid asju- nii enda kui laste üle…

 

Koolitaja Keili Kollamaa tänab Eidapere Kooli personali sooja ja sõbraliku vastuvõtu eest ja soovib kõikidele uutele programmi juhtidele julget pealehakkamist ning edu!

Pilte koolitusest saab näha albumist.

Uudise lisas: Remet Rander

 


24.04.2013 toimus Ohvriempaatia programmi rühmajuhtide koolitus

24.04.2013 toimus Tallinnas, Usuteaduse Instituudis Ohvriempaatia programmi rühmajuhtide koolitus.

Koolitusele olid tulnud üle Eesti koolides töötavad spetsialistid. Saaremaalt, Tartust, Kehtnast, Paikuselt, Tallinnast, Laagrist. Osalejad olid aktiivsed, julged enda kogemuse jagamisel ja grupp oli väga toetav ning aktiivne.

Tagasiside koolituselt:

Koolitus oli intensiivne, meeldis, et asju sai ise läbi teha. Aeg läks kiiresti, mis on märk heast koolitusest…

Nagu alati heal koolitusel jääb alati aega väheks. Elust on palju näiteid tuua ja inimesed tahavad lihtsalt rääkida. Mõnus!

Oli tunda, et ühe ala inimesed olid kohal…

Väga hea, et grupp oli kogu aeg kaasatud…

Aktiivne grupp, esitati küsimusi, kommenteeriti, avaldati arvamust…

Koolitus võiks olla isegi pikem, kuna inimesed nii väga tahavad oma kogemustest rääkida…

Sai palju näiteid praktilistest kogemustest..

Mulle väga meeldis. Lihtne selgus. Paras tempo, armas koolitaja. Aitäh!

Väga armas ja parajalt suur grupp. Armsad inimesed ja tahaksin veel!

Aitäh, et viisite läbi sellise koolituse. Palju andis see, et olid elulisi näiteid ja arutelusid…

Grupp oli väga positiivne ja teineteist toetav…

Koolitus oli väga huvitav ja palju huvitavaid mõtteid ja asjalikke nõuandeid…

Väga hea ja õpetlik õppematerjal, hea lektor, keda kuulaks huviga veel pikemalt…

Toredad grupiliikmed, kes jagasid omi huvitavaid kogemusi…

 

Koolitaja Keili Kollamaa tänab kõiki koolitusel osalejaid ja isiklike kogemuste jagamist. Grupp oli väga toetav ja teineteist mõistev.

Uudise lisas: Remet Rander.

 

 


Muudetud: 2013-06-29 23:15:39

30.04.2013 toimus koolitus "Koolikiusamine ja õpetaja toimetulek"

30.04.2013 toimus Tallinnas, Usuteaduse Instituudis koolitus "Koolikiusamine ja õpetajate toimetulek".

Koolitusele olid tulnud erinevatest koolidest nii õpetajad kui ka spetsialistid. Koolitus oli uus ja esmakordselt käsitleti teemasid, kuidas õpetaja tuleb toime oma emotsioonidega probleemselt käituva õpilase puhul ja tehti läbi erinevaid  enesekehtestamise harjutusi. Koolituse käigus õpiti kasutama MINA-sõnumit.

Tagasiside koolitusele:

Meeldis koolitaja ja tema töökogemus. Ettevalmistatud materjal oli huvitav ja seda võib rakendada enda töös. Tänan!

Probleeme tean, kuid lahendamisel jään hätta. See, mis õppisime, aitas mõtteid koondada…

Palju oli informatsiooni ja see oli väga huvitav…

Väga hea praktiline koolitus..

Väga meeldiv ja sobiv töötempo ja grupp…

Päev möödus väga kiirelt…

Väga hea kursus oli ja palju oli individuaalset tööd..

Grupi aktiivsus oli hea…

Oleks rohkem soovinud ametikooli probleemsete õpilastega toimetuleku käsitlemist…

Kõik oli väga hea ja kasulik..

 

Koolitaja Keili Kollamaa soovib kõikidele osalejatele julget pealehakkamist käitumisprobleemidega noortega töös.

Pilte koolitusest saab näha albumist.

Uudise lisas: Remet Rander.