Reede, 15. detsember 2017       

ESILEHELE

english »    

UUDISED
KOOLITUSED
Männirahu Mõttemaja
LAAGER RISKILASTELE
  - Laagri tutvustus
  - Toetajad
PROJEKTID
  - Käimasolevad
projektid

TUGIISIKU ABIMATERJALID
PROGRAMMID
  - ALT Bumerang
  - ALT Teine Tee
  - Ohvriempaatia
KONVERENTSID
ARTIKLID
TEADUSARTIKLID
PÕHIKIRI
 - Majandusaasta
aruanded

 - Eetikakoodeks
PARTNERID
ALBUM
ESITA KÜSIMUS
JUTUTUBA
INTRANET
KONTAKT
KOMPETENTSIKESKUS


Külastusi: 524056

UUDISED

KOGUKONNAKAPLANAADI ARENDUSE KOOLITUSPÄEVAD 4.-5. DETSEMBRIL

Kogukonnakaplanaat – mis see on?
4. ja 5. detsembril 2009 toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali „Heade ideede“ konkursi raames toetatava projekti „Kogukonnakaplanaadi arendus“ koolituspäev ja nõupidamine vanglakaplanite, EELK esinduse ja rehabilitatsiooniga tegelevate vabaühenduste esindajate osavõtul. Koolitus- ja nõupidamispäevad olid organiseeritud koostöös Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga ja EELK Usuteaduse Instituudiga; osavõtjate arv oli 20 inimest. Koolitajateks olid Igor Miller, Jim Hilborn, Andrus Norak ja Avo Üprus.
Probleem, mida peab aitama lahendada kogukonnakaplanaat, on ilmne: tänase kõrge retsidiivsuse taseme juures on endiste kinnipeetavate taasühiskonnastamine raske ülesanne ja tingib mitme osapoole sihipärast koostööd. Kuni ei suudeta ühendada olemasolevaid institutsioone ja vabaalgatusi kuriteoennetuse valdkonnas ning täiustada tugisüsteemi, siis jääb turvalisuse kindlustamine ühiskonnas koordineerimatuks ning väheefektiivseks.
Kogukonnakaplanaadi eesmärk on
a) kogukonna sotsiaalse sidususe tugevdamine kohalike institutsioonide, sh koguduste ühiskondliku aktiivsuse kaasamisega oikumeenilise koostöö alusel ning
b) sellega saavutatud sotsiaalse kompetentsuse suunamine kuriteoennetuse valdkonda, eelkõige mitmekülgsesse hoolekandetöösse kinnipidamiskohtadest vabanenutega.
Koolitusel tutvuti Kanada ja Suurbritannia kogukonnakaplanaadi mudelitega ning arendati taastava õiguse temaatikat kriminaalpreventsiooni aspektist lähtuvalt. Senise praktika kohaselt riik „võõrandab“ kurjategija ning tegeleb tema karistamisega, jättes enamasti kõrvale kuriteo ohvri ning kuriteoga lähedalt seotud sotsiaalse keskkonna – perekonna, kogukonna. Taastava õiguse teooria seisukohalt tuleb kurjategija, ohver ning tehtud tegu tuua dialoogi kogukonna esindajatega. Dialoog annab võimaluse mõista, et kuriteo asjaolud puudutavad kõiki osapooli. Parimal juhul võib dialoogi abil taastada kahjustatud suhteid ning leida lepitust.
Kogukonnakaplanaadi rakendamiseks Eestis on mitu mõeldavat mudelit ning mitu arendamise staadiumi. Esiteks, näidata vanglakaplanite toetava tegevuse ulatust ka väljapoole vanglat endiste kinnipeetavate heaks. Teiseks, leida finantseerimise vahendid nelja kaplani tööleasumiseks. Kolmandaks, vaadelda kogukonnakaplani tööd koordineerijana mitmete osapoolte vahel: endised kinnipeetavad, vabatahtlikud abilised, kohalik kogudus, kogukond jt. Neljandaks, töötada välja finantside, õigusabi jm vajalikud tagatised vabatahtlike töö teostamiseks. Viiendaks, luua vastav katusorganisatsioon, mis toetab, koordineerib ja esindab Eesti piires kogukonnakaplanaatide ning teiste kriminaalpreventsiooni alal tegutsevate vabaühenduste tegevust.
Projekt „Kogukonnakaplanaadi arendus“ jätkub läbirääkimistega kohalikes ja riiklikes struktuurides, kogukonnakaplani kandidaatide ja vabatahtlike väljaselgitamisega, koolitustega ning vabaühenduste võrgustiku arendamisega. Kogukonnakaplanaadi idee levitamisel kogukondades on vajalik koguda positiivseid näiteid asetleidnud lepitusest ning suhete taastamisest endise kurjategija ning kogukonna vahel.