Esmaspäev, 23. oktoober 2017       

ESILEHELE

english »    

UUDISED
KOOLITUSED
Männirahu Mõttemaja
LAAGER RISKILASTELE
  - Laagri tutvustus
  - Toetajad
PROJEKTID
  - Käimasolevad
projektid

TUGIISIKU ABIMATERJALID
PROGRAMMID
  - ALT Bumerang
  - ALT Teine Tee
  - Ohvriempaatia
KONVERENTSID
ARTIKLID
TEADUSARTIKLID
PÕHIKIRI
 - Majandusaasta
aruanded

 - Eetikakoodeks
PARTNERID
ALBUM
ESITA KÜSIMUS
JUTUTUBA
INTRANET
KONTAKT
KOMPETENTSIKESKUS


Külastusi: 506517

KÄIMASOLEVAD PROJEKTID

RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA LASTELE TUGITEENUSTE PAKKUMINE

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik viib alates 2016 aasta algusest läbi Harjumaa piirkonnas projekti: „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“. Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut on antud projektis EELK koostööpartner.
 
See on Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidava toetuse andmise tingimuste „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ tegevus. 
 
Eesmärk: arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport - suuremas mahus nii, et teenused oleksid kättesaadavad neile, kelle teenusevajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis. Vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemisel.
 
Sihtgrupp: raske ja sügava puudega 0-17 (k.a) aastased lapsed.
 
Tegevused: Projekti raames arendatakse ja pakutakse lapsehoiutugiisiku ja transpordi teenust suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele (18-aastaseks saamisel on isik õigustatud saama erihoolekande teenuseid vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule).
 
Teenuste saamiseks tuleb lapsevanemal täita avaldus ja esitada digitaalallkirjastatult piirkondliku Sotsiaalkindlustusameti koordinaatori e-posti aadressile. Samuti võib avalduse esitada teenusepakkujale, kohalikule omavalitsusele või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele, kes teevad vajadusel koopia taotleja isikutunnistusest ja edastavad dokumendid Sotsiaalkindlustusameti elukohajärgsele piirkondlikule koordinaatorile.
 
Teenuste mahud:
• teenuste mahuks 2016 aastal on kuni 4918 eurot kalendriaastas ühe lapse kohta
• teenuste mahuks 2017 aastal on kuni 4918 eurot kalendriaastas ühe lapse kohta
 
Teenuste saamiseks arvestatud rahalist mahtu lapsevanemale välja ei maksta, selle eest on võimalik taotleda teenuste osutamist kuni lapse 18.sünnipäevani.
 
LAPSEHOIUTEENUS:
 
Riik kompenseerib raske ja sügava puudega laste hoidu 402 euro ulatuses aastas. Raha eraldatakse maavalitsuste kaudu kohalikele omavalitsusüksustele rahvastikuregistri andmetel nende haldusterritooriumil elavate raske ja sügava puudega laste arvu alusel. Kuna teenuse pakkujaid ei ole piisavalt, eraldatud summa ei kata tegelikku vajadust ning lapsevanemad ei ole tihti teadlikud hoiuteenusest, jääb suur osa eraldatud rahast igal aastal kasutamata.
 
Lapsehoiuteenuse peamine eesmärk on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut. Samuti on lapsehoiuteenuse eesmärkideks võimaldada lapsevanematele lapse hooldamisest vaba aega, et nad saaksid ajutiselt tegeleda teiste tegevustega.
 
Lapsehoiuteenus on suunatud raske ja sügava puudega lastele, kes vajavad ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet ning kelle vanemad ei saa seetõttu osaleda tööhõives. Lapsehoiuteenust on võimalik saada kuni lapse 18 aastaseks saamiseni, eeldusel et lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (välja arvatud lapse perekonnas hooldamine) ning laps ei viibi samal ajal õppetööl haridusasutuses. Kooliealine laps võib teenusel olla juhul, kui ta on vormistatud koduõppele ja ei viibi samal ajal haridusasutuses.
 
Lapsehoiuteenust on võimalik kasutada:
• koolieelsele ja koduõppel oleval lapsel: päeval, õhtul, nädalavahetustel või teatud perioodil ööpäevaringselt;
• põhiharidust omandaval lapsel: peale koolipäev lõppu, õhtuti ja nädalavahetustel; koolivaheaegadel lisandub päevahoiu või ööpäevahoiu võimalus;
• noortel, kellel on põhiharidus omandatud, aga kes ei ole kutseõppes: päeval, õhtul, nädalavahetustel ning teatud perioodidel ööpäevaringselt.
 
Lapse hooldamine võib tähendada lapse söötmist, pesemist, sondi puhastamist või mähkmete vahetamist. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja oskustest. Lapse arendamise kohta õigusaktides nõudeid ei ole ning arendamise tase sõltub konkreetsest teenusepakkujast ja lapsehoidjast. Arendamise all mõeldakse eelkõige lapsega tegelemist - temaga rääkimist, lugemist, mängimist.
 
Kooliealine laps võib teenusel olla juhul, kui ta on vormistatud koduõppele ja ei viibi samal ajal haridusasutuses.
Lapsehoiuteenuse osutamine toimub kas lapse kodus, hoidja kodus või hoiukodus (asutuses).
EELK lapsehoidu Inglitiib saab tuua kuni 10 aastased lapsed Harkujärvele, Kiriku tee 2.
10-17 eluaastat Männirahu Mõttemajja, 9 km enne Nõvat, looduskaunis kohas.
Lastele on tagatud tegevused, olemas on mänguasjad, magamistingimused, söök. BKI pakub koduhoiu teenust, st et meil on olemas lapsehoidjad, kes pakuvad teenust lapse kodus.
 
TUGIISIKUTEENUS:
 
Tugiisiku teenuse eesmärk on puudega lapse abistamine ja juhendamine õpi- ja arendusprotsessis osalemisel, millega laps erivajadusest tulenevalt ise toime ei tule. Oluline on lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Lapse tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema. Vajaduse korral on tugiisik lapsele täiskasvanud saatjaks, abistab ja motiveerib õppimisel, aitab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu. Tugiisik õpetab last enda eest hoolitsema, vajadusel abistab riietumisel, söömisel, hügieenitoimingute sooritamisel ja mängu- ja õppepaiga korrastamisel. Tugiisik abistab vajadusel last liikumisel, üritustel osalemisel jms. Vanemate laste puhul võib tugiisik abistada asjaajamisel, olla emotsionaalse toe pakkuja, kogemuste või teabe vahendaja, igapäevatööde õpetaja jne.
 
Tugiisik on isik, kes omab eelnevalt lastega töötamise kogemust ning on omandanud tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused. Tugiisik vastab soovituslikult järgmistele nõuetele: on täisealine isik, töötanud eelnevalt lastega ja sobib teenuse saajaga. Tugiisikutöös on väga olulised isikuomadused ja suhtlemisoskus. Lapsega töötavale tugiisikule rakendatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 10¹. Tugiisik ei tohi olla süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
 
Tugiisiku teenust on võimalik lapsel saada päevasel ajal kas kodus, hoius, haridusasutuses ja tervise- või rehabilitatsiooniteenusel käimisel, et lapsevanem saaks kas õppida, töötada või osaleda tööturuteenustel.
 
Tugiisikuteenuse aeg ööpäevas on kella 7.00 – 22.00.
 
TRANSPORT:
 
Et raske või sügava puudega lastel oleks võimalik kasutada tugiisiku või lapsehoiuteenust on vajalik laste transportimine teenusele. Praegu ei jõua paljud sihtgrupi lapsed teenusele ainuüksi seepärast, et puudub transpordivahend või võimalus transpordi eest tasuda. Kehvemas olukorras on just väiksemates KOV-ides või ääremaal elavad lapsed, kes ei saa teenusele, kuna teenuse pakkujad asuvad kaugel ning KOV-idel puudub võimekus transporditeenuse eest tasuda.
 
Transporditeenust osutatakse lapsele, et ta saaks osaleda hoiu- või tugiisiku teenusel. EELK teenuse partneriks on Harjumaal ja Tallinnas Q-takso.

Kui on täiendavaid küsimusi teenuste või projekti kohta, võtke ühendust Keili Kollamaa-Rander, 5884 1092 või keili.kollamaa.rander@gmail.com.  



04.10.2016

Loe: Tegevusloa muutmine (BKP ja SRI).pdf