Agressiivsuse Leevendamise Treeningprogrammi Bumerang VII rühmajuhtide koolitus toimus 4.-5. märtsil 2011 taas Tartus. Seekord oli võimalus tutvuda Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskusega, kus koolitus toimus. Koolitajad Ada Kiipus ja Keili Kollamaa tänavad Ly Ergi  südamliku ja sooja vastuvõtu ja maja tutvustamise eest. Koolitusel toimusid nii mitmeski küsimuses huvitavad diskussioonid, grupp oli väga koostöövalmis ning arutlev. Jagati taas oma kogemusi ja teadmisi, mis oluliselt rikastas kahte töist koolituspäeva. Ilusat kevade ootust Tartusse!

Pilte koolitusest saab näha albumist.

Muudetud: 2011-03-15 11:22:24

24.02.2011 toimus Tallinnas, Usuteaduse Instituudis uue projekti Graying Prisoners (Cellblock seniors) partnerriikide esimene kohtumine. Kohtumisest võtsid osa Venemaa esindaja Inga Ivanova  The Dutch-Russian International Centerist, Aarne Kinnunen Soome Justiitsministeeriumist, HEUNI esindaja Terhi Viljanen ja Pekka Viirre. Ettekande projekti metodoloogiast tegi Balti Kriminaalpreventsiooni teadur Jim Hilborn. Esitati ka intervjuu küsimustik, millega hakatakse erinevate maade vanglates uuringut läbi viima. Projekti tutvustasid Avo Üprus ja Keili Kollamaa.

11.03.2011 toimusid samal teemal koostöö läbirääkimised Valgevene esindajaga. Kohtumisel osales Pavel Marozau, kes esindab MTÜ-d Uus Tee.

Agressiivsuse Leevendamise Treeningprogrammi Bumerang VI rühmajuhtide koolitus toimus 4.-5. veebruaril 2011. a hotellis Dzingel konverentsikeskuses. Kohe esimese koolituspäeva alguses tekkis huvitav ja aktiivne arutelu restoratiivse õiguse teemal ning grupp oli ääretult avatud. Järjekordselt oldi nõus jagama oma kogemusi noortega töötamisel ning erinevate teemade läbivõtmisel ja töölehetede täitmisel ning nende tulemuste analüüsimisel tekkis väga emotsionaalne õhkkond. Keili ja Ada tänavad kõiki grupis osalejaid aktiivsuse ja avatuse eest! Olid taas kaks imetoredat koolituspäeva.

Pilte koolitusest saab näha albumist.

Muudetud: 2011-03-15 11:22:42

17.02.2011 korraldasime projekti „Kahetsus ja andestus“ II seminar-infopäeva, mis toimus Usuteaduse Instituudis. Jätkasime projekti tutvustamist vanglakaplanitele, ohvriabitöötajatele ning teistele, kelle töö on seotud ühel või teisel moel tülipoolte lepitamisega.

Muudetud: 2011-03-07 08:07:01

22. veebruaril 2011 toimus hotellis Dzingel kuriteoohvrite toetamise päeva puhul konverents. Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudi poolt tegi ettekande Keili Kollamaa, kes rääkis Ohvriempaatia programmi väljatöötamisest, selle läbiviimisest Murru Vanglas. Samuti empaatilisuse uuringust kinnipeetavate ja mittekurjategijate vahel.

Konverents (.pdf)

Muudetud: 2011-03-15 11:23:20

Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut alustab koostöös 7 riigiga laiapõhjalist uuringut, mille raames selgitatakse välja kinnipeetavate vanuse ja tervisega seonduvat statistikat. Partnerriikideks on Soome, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Valgevene. Metoodikaks on meditsiinilise statistika analüüs ning valikintervjuude läbiviimine vanglates kinnipeetavate seas.

Projekti juhtideks on Keili Kollamaa ja Avo Üprus.

Muudetud: 2011-03-08 22:27:50

Muudetud: 2011-03-15 11:23:45

Seminar-nõupidamisest võtsid osa: Urmas Roos – projekti juht, Keili Kollamaa – BKI juhatuse liige, Rein Käsk – SRK esindaja, Andrus Norak – Justiitsministeerium vanemkaplan, Johann-Kristian Põder – Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik-peakap­lan; Raivo Asuküla – EELK Paistu Maarja koguduse õpetaja ja Avo Üprus – BKI asutajaliige.

Projekti juht Urmas Roos tutvustas projekti eesmärki ning selle saavutamiseks lahendamist ootavaid ülesandeid.

BKI asutajaliige Avo Üprus rääkis restoratiivsest õigusest ja toonitas projekti suurt osatähtsust sellest lähtuvalt. Lepitustegevus on restoratiivse õiguse põhimõtete kõige otsesem teostus praktikas. Lepitusmenetluse täiendamine uue meetodiga rikastab lepitaja töömeetodite valikut, et lahendada iga juhtum parimal viisil.

Hingehoiutöö tegijad rääkisid oma lepituskogemustest. Osavõtjad kinnitasid varasemat veendumust, et kuriteo sooritanu ja tema ohvri vahelist lepitustööd tuleb alustada juba siis, kui isik kannab karistust kinnipidamisasutuses. See kergendab tema resotsialiseerumist peale vangistusest vabanemist ning vähendab oluliselt riskikäitumise ohtu. Lepitustöö peab hõlmama ka kuriteo sooritanu ning tema lähedaste vaheliste suhete korrastamist, et säilitada või taastada emotsionaalne side. Ka selles osas on videopöördumine üks võimalikke meetodeid, mida saab valikuliselt kasutada.

03.02.2011 toimub Justiitsministeeriumis vanglate kaplanite infotund, kus jätkub projekti tutvustus.

Pildid kohtumisest on albumis.

Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Muudetud: 2011-05-14 23:38:53

Projekti eesmärk
Töötada välja uudne meetod lepitusmenetluse täiendamiseks ja propageerida seda. Lepitusmenetlust kasutatakse kuriteo sooritanu ja tema ohvri või nende lähedaste lepitamiseks.

Olulisemad tegevused
Projekti eesmärkide saavutamiseks on kavandatud uudne moodus – videopöördumine (VP). VP sisuks on kuriteo sooritanu siiras kahetsus ja andestuse palumine teo eest, millega on põhjustatud füüsilisi või hingelisi kannatusi, materiaalset kahjumit jms. Valmistatakse lepitusmeetodit tutvustav õppeotstarbeline film, seda levitatakse DVD kandjal. Koostatakse juhendmaterjal välja töötatud lepitusmenetluse läbi-viimiseks. Meetodit tutvustatakse laiale avalikkusele, et paremini kasutada kodanikuühiskonnas olev potentsiaali.

Tulemused, mida projektiga saavutatakse
Välja töötatud lepitusmeetodist on teadlikud lepitusmenetlust läbiviivad ametnikud ning sotsiaalse võrgustiku erinevate mittetulundusühingute vabatahtlikud. Kodanikuühiskond on rikastunud lepitus-meetodiga, mis panustab hoiakute muutmisesse ning seda kasutatakse lähtuvalt situatsioonist olulise ühiskondliku probleemi lahendamiseks.

KÜSK rahastab ideed summas 8 423,81 eurot.  Vt. lisa: http://www.kysk.ee/?s=504

Projekti teostamise periood on 01.12.2010 – 20.07.2011

Muudetud: 2011-01-19 17:36:47

21. novembril 2010 toimus Justiitsministeeriumis Kriminaalpreventsiooni Nõukogu istungil arutelu eluaegsete kinnipeetavate ennetähtaegse vabanemise piirmäära üle. Ettekanded tegid Andri Ahven ja Einar Hillep, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunikud ja Avo Üprus, Kuriteoennetuse Nõukogu liige, EELK ja VV ühiskomisjoni sotsiaalteemade alakomisjoni esimees, Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudi asutaja ning Prison Fellowship Eesti esindaja.

Avo Üprus tegi ettepaneku kaotada Eestis eluaegne vangistus.

Ta ütles: me tegime olulise sammu inimlikkuse suunas siis, kui kaotasime surmanuhtluse. Nüüd on vaja teha järgmine samm ning kaotada eluaegne vanglakaristus kui ebainimlik ja ebamõistlik karistusliik, mis on vastuolus nii euroopalike väärtuste kui Eesti Vabariigi Põhiseaduse vaimuga. Inimväärikus on põhiseadusega kaitstud inimõigus. Liiatigi puudub eluaegse vanglakaristuse järele tarvidus, kuna alates 24.07.2009 jõustunud muudatused Karistusseadustikus sätestavad olulise uuendusena karistusjärgse kinnipidamise instituudi. Tegemist on sisuliselt tähtajatu vangistusega, mida ei mõisteta karistusena ja mida on võimalik rakendada üliohtlike isikute suhtes ohu äralangemiseni. Kui minu ettepanekut ei toetata, siis palun kaaluda ennetähtaegse vabastamise piirmäära alandamist.

Prison Fellowship Eesti ja Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut ootavad huviga debati jätkumist uuel aastal. Oluline on märkida, et Eestis valitakse uus parlamendi koosseis 06.03.2011.

Muudetud: 2011-01-18 00:56:05