6. jaanuaril 2010 tutvustati partneritele BKI arengukava aastateks 2010 kuni 2015.

Lühiülevaade

Arengukava ise: BKI strateegia 2010-2015 (*.pdf)

Vaata fotosid albumist.

Muudetud: 2011-01-24 11:34:35

Kogukonnakaplanaat – mis see on?

4. ja 5. detsembril 2009 toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali „Heade ideede“ konkursi raames toetatava projekti „Kogukonnakaplanaadi arendus“ koolituspäev ja nõupidamine vanglakaplanite, EELK esinduse ja rehabilitatsiooniga tegelevate vabaühenduste esindajate osavõtul. Koolitus- ja nõupidamispäevad olid organiseeritud koostöös Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga ja EELK Usuteaduse Instituudiga; osavõtjate arv oli 20 inimest. Koolitajateks olid Igor Miller, Jim Hilborn, Andrus Norak ja Avo Üprus.
Probleem, mida peab aitama lahendada kogukonnakaplanaat, on ilmne: tänase kõrge retsidiivsuse taseme juures on endiste kinnipeetavate taasühiskonnastamine raske ülesanne ja tingib mitme osapoole sihipärast koostööd. Kuni ei suudeta ühendada olemasolevaid institutsioone ja vabaalgatusi kuriteoennetuse valdkonnas ning täiustada tugisüsteemi, siis jääb turvalisuse kindlustamine ühiskonnas koordineerimatuks ning väheefektiivseks.
Kogukonnakaplanaadi eesmärk on
a) kogukonna sotsiaalse sidususe tugevdamine kohalike institutsioonide, sh koguduste ühiskondliku aktiivsuse kaasamisega oikumeenilise koostöö alusel ning
b) sellega saavutatud sotsiaalse kompetentsuse suunamine kuriteoennetuse valdkonda, eelkõige mitmekülgsesse hoolekandetöösse kinnipidamiskohtadest vabanenutega.
Koolitusel tutvuti Kanada ja Suurbritannia kogukonnakaplanaadi mudelitega ning arendati taastava õiguse temaatikat kriminaalpreventsiooni aspektist lähtuvalt.
Senise praktika kohaselt riik „võõrandab“ kurjategija ning tegeleb tema karistamisega, jättes enamasti kõrvale kuriteo ohvri ning kuriteoga lähedalt seotud sotsiaalse keskkonna – perekonna, kogukonna. Taastava õiguse teooria seisukohalt tuleb kurjategija, ohver ning tehtud tegu tuua dialoogi kogukonna esindajatega. Dialoog annab võimaluse mõista, et kuriteo asjaolud puudutavad kõiki osapooli. Parimal juhul võib dialoogi abil taastada kahjustatud suhteid ning leida lepitust.
Kogukonnakaplanaadi rakendamiseks Eestis on mitu mõeldavat mudelit ning mitu arendamise staadiumi. Esiteks, näidata vanglakaplanite toetava tegevuse ulatust ka väljapoole vanglat endiste kinnipeetavate heaks. Teiseks, leida finantseerimise vahendid nelja kaplani tööleasumiseks. Kolmandaks, vaadelda kogukonnakaplani tööd koordineerijana mitmete osapoolte vahel: endised kinnipeetavad, vabatahtlikud abilised, kohalik kogudus, kogukond jt. Neljandaks, töötada välja finantside, õigusabi jm vajalikud tagatised vabatahtlike töö teostamiseks. Viiendaks, luua vastav katusorganisatsioon, mis toetab, koordineerib ja esindab Eesti piires kogukonnakaplanaatide ning teiste kriminaalpreventsiooni alal tegutsevate vabaühenduste tegevust.
Projekt „Kogukonnakaplanaadi arendus“ jätkub läbirääkimistega kohalikes ja riiklikes struktuurides, kogukonnakaplani kandidaatide ja vabatahtlike väljaselgitamisega, koolitustega ning vabaühenduste võrgustiku arendamisega. Kogukonnakaplanaadi idee levitamisel kogukondades on vajalik koguda positiivseid näiteid asetleidnud lepitusest ning suhete taastamisest endise kurjategija ning kogukonna vahel.

Muudetud: 2010-04-08 08:34:40

23. oktoobril toimus Peeteli kirikus kaplanite konverents.

Konverentsil tehtud pilte saab vaadata albumist

Muudetud: 2009-10-28 15:36:01

25.septembril toimus Siseministeeriumis kogumiku Turvalise Eesti Eest
esitlus, millel osalesid pea kõigi kogumikus esindatud organisatsioonide
esindajad ning teised BKI partnerid. Igale kirjutanud organisatsioonile on
ette nähtud ka 5 raamatut, mille saab ette teatamisel kätte
BKI kontorist
(Toom-Rüütli 10-7).

Vaata pilte albumist.

Muudetud: 2009-10-25 16:47:45

Projekti "Vabaühenduste koostöö turvalisuse tõstmiseks" raames on BKI poolt koostatud ja trükist ilmunud edulugude kogumik "Turvalise Eesti eest".
Vabaühenduste koostöö turvalise Eesti eest on üks viis kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja arendamiseks. Mida sidusam on ühiskond, seda turvalisem on elada. Kogumikus saavad end esitleda üle 30 organisatsiooni ja ühenduse, kes on panustanud Eesti ühiskonna turvalisuse loomisesse, ning mis veelgi olulisem – nad töötavad koos ühtse võrgustikuna.

Muudetud: 2009-09-09 16:05:53

Lääne Philadelphia Keskkool on olnud kuus aastat Pennsylvania "ohtlikemate" koolide nimistus. Pärast taastava õiguse praktikate rakendamist on toimunud tõeline muutus kooli sisekliimas ning tulemustes. On vähenenud koolist väljalangemine ning tõsiste intsidentide hulk. Koolidirektori sõnul on üks olulisemaid tulemusi noorte ja täisealiste vahelise lõhe vähenemine ning noorte poolse vastutuse suurenemine. Noored teavad, et kõigis kerkivates küsimustes on neil võrdne õigus kaasa rääkida ning samas kohustus aktsepteerida teist osapoolt. Mida enam noored mõistavad, et täiskasvanute eesmärk ei ole noori endile allutada ja mitte allumisel karistada, seda enam on nad valmis koos töötama ühise hüve ja heaolu nimel.

Loe lisaks http://www.restorativejustice.org/RJOB/westphil

 

Refereerinud Jaanus Kangur

Muudetud: 2009-08-06 03:54:03

Euroopa Komisjon toetab kolme aastast projekti, mis on suunatud taastava õiguse ja kurjategijate ning ohvrite vahendamisele vangla keskkonnas. Projekti raames jagatakse parimaid praktikaid ning uuritakse erinevate sihtgruppide spetsiifikat lepitus- ja vahendusprotsessis.

Lähemalt loe http://www.restorativejustice.org/RJOB/three-year-research-project-on-mediation-and-restorative-justice-in-prison-settings

 

Refereerinud Jaanus Kangur

Muudetud: 2009-08-06 03:51:31

Kolmkümmend kuud surmamõistetute kambris – raudses kastis, kust ei
peaks olema tagasiteed. Armuandmisest keeldumine. Kõrvalkambri asuka
mahalaskmine, ainuke surmaotsuse täideviimine iseseisvas Eesti
Vabariigis. Täideviija südametunnistus. Vägivald ja halastus.
Ootamatult annab president Lennart Meri armu kahele surmamõistetule.
Mis saab neist edasi?

Sellest kogemusest räägib Mihhail Lihhoi raamat Surmamõistetu märkmed,
mida presenteeriti Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudi poolt
korraldatud konverentsil eluaegsete kinnipeetavate kohtlemisest.

136 lehekülge, kõvad kaaned, vene keeles.
Aastal 2009 ilmub raamat ka eesti keeles.

Raamatut saab osta raamatukauplustest.
Tellimine hulgihinnaga 96 krooni Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudist:
10130 Tallinn, Toom-Rüütli 10-7,
e-post: crimeless@crimeless.eu

Muudetud: 2009-07-15 09:49:12

25-26. juunil toimus iga-aastane Euroopa Ohvriabi (“Victims in Europe”) konverents Lissabonis. Kohal olid asjaosalised pea kõikjalt Euroopast ning ka näiteks Venemaalt ja Indiast. Paneelsessioonid ning töötoad andsid hea ülevaate eri riikides toimivast, tutvustades seadusandlust ning põnevaid kuriteoohvreid puudutavaid projekte.

Balti Kriminaalpreventsiooni Instituuti ja Kuriteoohvrite Toetamise Ühingut „Ohvriabi“ esindas Eva Üprus.

Konverentsi avas Portugali justiitsminister Alberto Costa. Seoses saabuva Euroopa Nõukogu eesistumisega, sai sõna Rootsi justiitsminister Beatrce Ask.

Ja muidugi Jaap Smit, Euroopa Ohvriabi esimees.

Oluliste teemadena tuleb nimetada laste ja naiste vastu suunatud vägivalda, rahvusvahelise terrorismi ohvreid, ohvrite õigusi ja teaduspõhist lähenemist tööle.

Tähelepanu pälvis ka EU otsus 15.03.2001 ohvritest kriminaalprotsessis. Nii mõnegi sõnavõtnu arvates vajaks dokument konkretiseerimist. Konverentsil selleni veel ei jõutud.

Konverentsile järgnes Euroopa Ohvriabi Foorumi aastakoosolek.

Pilte saab vaadata albumist.

Muudetud: 2009-07-06 22:38:33

Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudi (BKI) esindus osaleb Kriminoloogia Sümpoosiumil Stockholmis 22 – 24. juunil. BKI ekspert Jim Hilborn juhib töötuba sotsiaalsest rehabilitatsioonist ja rehabilitatsioonist. Töötoas teevad ettekanded Brenda van den Bergh (Taani), Peter Dexters (Taani), Avo Üprus (Eesti), Jim Hilborn (Eesti). Eestist osaleb ettekandega teistes töötubades Anna Markina Tartu Ülikoolist. BKI osalemist sümpoosiumil toetab ÜRO Kriminalpreventsiooni Instituut. Vaata ka www.criminologyprize.com