03-08. juunil viibis Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudi esindus Kiievis Prison Fellowship Internationali (PFI) Ida Euroopa ja Kesk Aasia liikmesorganisatsioonide kokkutulekul ning esines ettekandega rehabilitatsioonist ja resotsialiseerimisest.

Külastati range rezhiimiga vanglat ja vabanenute rehabilitatsioonikeskust Kiievis ning vahetati kogemusi. Osalejate hulgas olid Ukraina, Valgevene, Venemaa, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Kasahstani, Kõrgõstani ja Usbekistani esindajad.

PFI on rahvusvaheline kriminaal- ja karistusõiguse alal tegutsev organisatsioon kuhu kuulub 113 ühendust erinevatelt kontinentidelt. Eestit esindab PFI-s Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühendus kuhu kuuluvad Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“, Tartu Koidu Kodu, Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus, Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus ja Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut. Eesti on PFI-s esindatud alates 1994 aastast.

Foorum oli pühendatud "Ohvriabi" ühingu tegutsemise 15.aastapäevale, ent vaatamata sünnipäevale vaadati pigem tulevikku ning käsitleti aktuaalset ning lausa novaatorlikku teemat, kuidas kaitsta ennast ning oma lähedasi virtuaalses keskkonnas

Foorumi avas teist aastat järjest avaliku halduse ja regionaalse arengu minister hr. Siim Kiisler. Oma sõnavõtus pidas minister vajalikuks suuremat koostööd riikliku ohvriabi ja "Ohvriabi" ühingu vahel ning lubas teha sotsiaalministrile vastavasisulise ettepaneku.

Anu Baum Politseiametist rääkis vanemate eeskuju vajadusest ning sellest, et reaalse maailma reegleid on vaja jälgida ka küberkeskkonnas

CERT.EE infoturbe spetsialist Anto Veldre tegi huvitava ettekande virtuaalse maailma eripäradest ning kuidas see vastab inimese Maslow püramiidi järgsetele vajadustele.

Psühhiaater Lembe Ermos rõhutas vajadust saavuatada terviklikkus iseendas, reaalse ja virtuaalse maailma vahel ning naturaalse looduskeskkonnaga

Avo Üprus Siseministeeriumist rääkis riikliku turvalisuspoliitika arengusuundadest ning tegi lühikese ülevaate "Ohvriabi" ajaloost

Foorum andis palju mõtteainet edasiseks ning vastava temaatikaga seotud organisatsioonidele tulevikusuundi

Foorumi ettekanded on kättesaadavad "Artiklid" lingi alt.

Tehtud pilte leiate albumist.

Muudetud: 2009-06-23 11:32:03

Selle aastane foorum käsitleb küberkeskkonnas levivat kuritegevust

Tihti on piir "päris"maailma ja "küber"maailma vahel väga habras, suhe mis süütult albag interneti avarustes, võib traagiliselt lõppeda tühjas majas või maha jäetud tühermaal

Valu ja kannatus, mis tekivad maailmas, mille saab lihtsa nupulevajutusega välja lülitada, on päris ja kestavad kaua

Kuidas kaitsa ennast ja/või oma lapsi ohtude eest, mille vabatahtlikult mööda keerukat tehnoloogiat oma tuppa lubame?

Sellele vastavad foorumil politsei,infoturbe, psühholoogia ning politiiliste arengute spetsialistid

Tallinnas toimus seminar teemal “Vabaühenduste koostöö turvalisuse tõstmiseks”. Seminaril tutvustati projekti ja sõlmiti uusi sidemeid mõttekaaslastega. Seminaripiltide vaatamiseks mine albumi lehele.

Muudetud: 2009-05-02 22:31:47

2008. aasta Eesti inimarengu aruande (EIA) järgi pärsib tervena elatud aastate nappuse kõrval Eesti ühiskonna kvaliteeti kõige enam füüsilise turvalisuse puudus.

Eurostati andmetel oli 2006. aastal Eesti tõepoolest üks kõrgeima tapmiste suhtarvuga riike Euroopas: kui Eestis hukkus tapmiste ja mõrvade tagajärjel 100 000 elaniku kohta 7,3 inimest, siis kõrgem oli see näitaja vaid Leedus (10,3) ja lähedane Türgis (6)

2008. aastal hukkus Eestis tapmiste ja mõrvade tagajärjel 86 inimest – tegu on mitu korda väiksema näitajaga kui 1990. aastate keskel ja Eesti näitajad on pidevalt lähenenud Euroopa keskmisele.

Valdava enamiku mõrvu ja tapmisi panevad toime purjus inimesed oma kodus või külas olmetüli käigus ning ohvriks on kurjategija lähedased ja sõbrad (nemadki tihti joobes).

2008. aasta 69st juhtumist, mille puhul oli teada kurjategija ja ohvri suhe, oli kolmandiku puhul tapjaks ohvri elukaaslane või lähedane, peaaegu 60% juhtumite puhul aga tuttav või sõber. Kuriteo ohver oli juhuslik (võõras) vaid üksikutel juhtudel.

2004. aasta ohvriuuringust selgus, et röövimise näitaja oli Eestis üks kõrgemaid (1,6% küsitletutest oli aasta jooksul röövi ohvriks langenud), suurem oli see Iirimaal (2,2%) ja Mehhikos (3,0%), enam-vähem samal tasemel aga Inglismaal, Kreekas, Hispaanias ja Poolas. Kuid tuleb tähele panna, et vaadeldud riikide keskmisest (1,0%) ei erinenud Eesti kuigi palju.

Seksuaalrünnaku ohvriks oli aasta jooksul langenud 0,3% Eesti naistest – see näitaja paigutas Eesti tabeli algusotsa (keskmine 0,6%) Prantsusmaa ja Itaalia kõrvale.

Ohvriuuringus mõõdeti ka vägivallaohvriks sattumist üldiselt (arvestati nii otseseid füüsilisi ründeid kui ka reaalse ohuna mõjunud ähvardusi), selle näitaja osas oli Eesti 30 riigi hulgas 17. kohal. Eestiga olid rünnete osakaalult võrreldavad riigid Saksamaa, Norra ja Šveits.

Vaata lisaks http://www.just.ee/41122

Muudetud: 2009-04-30 22:49:18

Roy Welmsey (International Centre for Prison Studies, Kings College London University) 2009.a jaanuari uurimuse järgi kannab vanglakaristust kokku 9,8 miljonit inimest. Kui lisada juurde need 850 000 keda Hiinas ei loeta ametliku vangistust kandvate isikute hulka, ent keda peetakse nn haldusvangistuses, siis on see arv 10,65 miljonit e 158 inimest iga 100 000 inimese kohta planeedil.

Suurima kinnipeetavate suhtarvuga riik on Ameerika Ühendriigid, kus kinnipeetavate koguarv on 2,29 miljonit ning see teeb iga 100 000 ühendriikide elaniku kohta 756 kinnipeetavat. Eestis on sama suhtarv Welmsey uurimuse järgi 259.

Nimetatud uurimuse kohta loe lähemalt http://www.kcl.ac.uk/depsta/law/research/icps/downloads/wppl-8th_41.pdf

17.aprillil tähistas KÜSK oma esimest tegevusaastat aastakonverentsiga, mis algas näituse ülespanekuga. Kasulikku infot jagasid Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Naabrivalve, SA Dharma, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja mitmed teised. Eesti Maarahva Teabetubade Ühing tutvustas e-tiigreid projektis “Väinamere sõlg” läbi meeleoluka fotogalerii.

Sihtkapitali juhataja Agu Laius andis lühiülevaate esimese aasta protsessidest. KÜSK programmide juht Kaja Kaur tegi kokkuvõtte toetustegevusest.

Ametliku osa võttis regionaalminister Siim Kiisler kokku sõnadega: “See päev ja need ettekanded andsid kindlust, et KÜSK on oma tegevuses olnud edukas”.

KÜSK aastakonverentsi mahtus vaid väike osa sihtkapitali tegevusest ja käimasolevatest projektidest. Päev andis kinnitust, et esimene aasta on olnud väga kiire ja töörohke, kuid lühikese aja jooksul on meeskonna tööga, paljude inimeste kaasabil ning riigi toel jõutud sisuka tulemuseni.

vt www.kysk.ee

 
Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Koolitusel tutvustatakse projekti ja selle seotust kodanikuühiskonna arenguga ning sisejulgeoleku põhisuundadega. Koolituse peateemaks on taastava õiguse olemus, mille aluseks on laiapõhjaline kodanike kaasatus ühiskonna turvalisust puudutavates küsimustes.

Oleme teie osalemisest väga huvitatud ning loodame, et tekkivast koostööst sünnib palju uusi algatusi. Soovime edasise koostöö kaudu tugevdada kuriteoennetusega tegelevate organisatsioonide vahelist võrgustikku ning viia Eesti turvalise ja moraalse ühiskonnani.

Koolitusi rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Palun teatage oma osalemissoovist amlika@mail.com. Registreerinutele edastame koolituse täpse toimumisaja ning koha, kui oleme huvitatuist ülevaate saanud.

Lugupidamisega,
Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut

Muudetud: 2009-04-09 16:55:50

Tartus toimus kaks seminari (19.märtsil ja 3.aprillil), need leidsid aset Koidu Keskuse noortekeskuses. Käsitleti erinevaid taastava õigusega seotud teemasid ning tutvuti erinevate organisatsioonide põhimõtete ning tulevikunägemustega.

Pilte seminarist saab vaadata albumi alt.

Muudetud: 2009-04-08 00:00:19

Koolitusel tutvustatakse eelpool nimetatud projekti ja selle seotust kodanikuühiskonna arenguga ning sisejulgeoleku põhisuundadega. Koolituse peateemaks on taastava õiguse olemus, mille olemuslikuks osaks on laiapõhjaline kodanike kaasatus ühiskonna turvalisust puudutavates küsimustes.

Lisaks saab iga osaleja tutvustada enda organisatsiooni ning ootusi koostööle, mis aitavad luua suuremat turvalisust ning tagada sisejulgeolekut.

Koolitus toimub 19. märtsil Tartus, aadressil Koidu 13, kell 11.00- 16.00.