Alates 70.-ndatest aastatest on taastav õigus olnud lootusrikas alternatiiv karistusõigusele. Esimesed taastava õiguse pioneerid avastasid loodusrahvaste õiguspraktikast mitmeid häid eeskujusid, mida saaks rakendada kuritegude ennetamiseks ja nende tagajärgedega toimetulekuks. Taastav õigus on oma olemuselt kaasav ning keskendub kõigi mõjutatud osapoolte – ohvri, kurjategija ja kogukonna – õigustele ja vajadustele.

 

Euroopa taastava õiguse foorum (www.euforumrj.org) tegutseb 2000.-ndast aastast, arendades koostööd erinevate organisatsioonide vahel, kes praktiseerivad taastavat õigust ning esindades eelpool nimetatud osapooli poliitika kujundamisel.

 

7.- ndal rahvusvahelisel konverentsil Helsingis oli osalejaid üle 250, kokku 33 riigist. Konverentsi peaesineja oli sotsioloogia elav legend ning taastava õiguse üks baasilisemaid ideolooge, Nils Christie Norrast, kes kõneles taastava õiguse võimalikkusest Norrat hiljuti tabanud terrorirünnaku tingimustes. Teistest suurkujudest esinesid veel Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding, kes video vahendusel tervitas osalejaid ning kinnitas, et Euroopa Komisjon vaatab ootusrikkalt taastava õiguse praktikate suunas, keskendudes peamiselt ohvrite õiguste ja vajaduste kaitsele. Konverentsi teise päeva õhtul pidas loengu taastava õiguse kauaaegne eestkõneleja kriminoloog ja prokurör Ezzat Fattah.

 

Konverents koosnes hulgast paralleelselt toimunud töötubadest, mistõttu kahjuks ei olnud ühel osalejal võimalik osaleda kõigis huvipakkuvates ja kasulikes töötubades.

 

Allakirjutanu viis läbi töötoa „Rituals in the process of Restorative Justice“, mis oli osa töötubade sessioonist üldpealkirjaga „Theoretic discussion“, milles käsitleti veel taastava õiguse allikate küsimust ning ühe olulise mõiste – kahetsuse – olemust.

 

Töötubasid oli veel erinevate maade praktikate kohta, näiteks Singapur, Türgi, Lõuna- Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus- Meremaa, Norra, Baskimaa, USA, Holland, Venemaa, Makedoonia ja Poola. Temaatilisi töötubasid oli ohvrite, kogukonna, koolikeskkonna, kurjategijate, noorte ja spetsiifiliste kuriteoliikide vaatepunktist.

 

Konverents jagas nii häid praktikaid, kui ka esitas tõsiseid küsimusi taastava õiguse edasise arengu kohta. Allakirjutanu leidis konverentsilt mitmeid olulisi kontakte, et taastavat õigust Eestis arendada.

 

Jaanus Kangur

Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut