2008. aasta Eesti inimarengu aruande (EIA) järgi pärsib tervena elatud aastate nappuse kõrval Eesti ühiskonna kvaliteeti kõige enam füüsilise turvalisuse puudus.

Eurostati andmetel oli 2006. aastal Eesti tõepoolest üks kõrgeima tapmiste suhtarvuga riike Euroopas: kui Eestis hukkus tapmiste ja mõrvade tagajärjel 100 000 elaniku kohta 7,3 inimest, siis kõrgem oli see näitaja vaid Leedus (10,3) ja lähedane Türgis (6)

2008. aastal hukkus Eestis tapmiste ja mõrvade tagajärjel 86 inimest – tegu on mitu korda väiksema näitajaga kui 1990. aastate keskel ja Eesti näitajad on pidevalt lähenenud Euroopa keskmisele.

Valdava enamiku mõrvu ja tapmisi panevad toime purjus inimesed oma kodus või külas olmetüli käigus ning ohvriks on kurjategija lähedased ja sõbrad (nemadki tihti joobes).

2008. aasta 69st juhtumist, mille puhul oli teada kurjategija ja ohvri suhe, oli kolmandiku puhul tapjaks ohvri elukaaslane või lähedane, peaaegu 60% juhtumite puhul aga tuttav või sõber. Kuriteo ohver oli juhuslik (võõras) vaid üksikutel juhtudel.

2004. aasta ohvriuuringust selgus, et röövimise näitaja oli Eestis üks kõrgemaid (1,6% küsitletutest oli aasta jooksul röövi ohvriks langenud), suurem oli see Iirimaal (2,2%) ja Mehhikos (3,0%), enam-vähem samal tasemel aga Inglismaal, Kreekas, Hispaanias ja Poolas. Kuid tuleb tähele panna, et vaadeldud riikide keskmisest (1,0%) ei erinenud Eesti kuigi palju.

Seksuaalrünnaku ohvriks oli aasta jooksul langenud 0,3% Eesti naistest – see näitaja paigutas Eesti tabeli algusotsa (keskmine 0,6%) Prantsusmaa ja Itaalia kõrvale.

Ohvriuuringus mõõdeti ka vägivallaohvriks sattumist üldiselt (arvestati nii otseseid füüsilisi ründeid kui ka reaalse ohuna mõjunud ähvardusi), selle näitaja osas oli Eesti 30 riigi hulgas 17. kohal. Eestiga olid rünnete osakaalult võrreldavad riigid Saksamaa, Norra ja Šveits.

Vaata lisaks http://www.just.ee/41122

Muudetud: 2009-04-30 22:49:18